Kuuenda dalai-laama Tsangjang Gjatso luulekogu Nukrad armastuslaulud sisaldab 66 salmi, millest enamik on nelikvärsid. Lisaks eestikeelsele tõlkele on ära toodud ka tiibetikeelsed originaalid. Need laulud on aga ilmselt vaid osa Tsangjang Gjatso luulest, sest ta ise oma värsse kirja ei pannud ja need levisid rahva hulgas suuliselt. Hiljem koguti need kogumikesse, millest kõige autoriteetsemad on 66 salmi sisaldavad teosed. Seega ei ole käesolev tõlkeraamat mitte valik, vaid pigem Tsangjang Gjatso kogutud luuletused. Raamatut illustreerivad Tiit Pruuli ja Linnart Mälli fotod tänapäevastest tüüpidest, kuid ilmselt võis sarnaseid ilmeid ja nägusid kohata Sise-Aasias ka 300 aastat tagasi. Kuna dalai-laamade vaimne järjepidevus kestab edasi, siis võib huvilistele soovitada ka praeguse XIV dalai-laama raamatuid, mida eesti keeles on ilmunud juba mitmeid, eriti kasulik lugemine on tema autobiograafia Vabadus paguluses. Lisaks on ilmunud ka R. Barraux’ raamat dalai-laamade ajaloost, kus on Tsangjang Gjatsole pühendatud omaette peatükk.

Tsangjang Gjatso (1683 – 1706) kuulub Tiibeti ajaloo saladuslikemate, aga samal ajal ka tuntuimate ja koloriitseimate isiksuste hulka. Ta oli üks dalai-laamadest, aga ta ei olnud munk, küll aga suurepärane luuletaja. Ta pidi kandma vaimulikke kohustusi, aga ta püüdis elada ka ilmalikku elu. Paljud ei sallinud teda ja otsisid teid temast lahti saada, aga rahvas austas teda juba eluajal ja austab tänini. Isegi tema surma aeg ei ole üheselt teada. Ilmselt suri ta väga noorelt ja see sündmus anti ka rahvale teada, kuid peagi hakkasid levima kuulujutud, et teda on siin-seal nähtud. Ta kuulutas ette, kus ta uuesti sünnib ja taassünd ka leiti, kuid legendid, mille järgi ta olevat surnud aastakümneid hiljem, on praegugi veel elus.
Alles on aga tema luuletused. Need on lihtsad ja pretensioonitud. Meile vahest isegi harjumatud,
sest ta ei taha luulega ehitada enesele sammast, mis ulatub kõrgemale kui…
sest ta ei taha oma egot maksma panna ega imetle seda kui suurimat maailmaimet…
sest ta ei kasuta frivoolseid väljendeid ega ropenda, et oma eripära toonitada…
sest ta suhtub lugupidamisega kõigesse elavasse, nii inimestesse, loomadesse, lindudesse, putukatesse kui ka taimedesse, kuigi mõnikord ei oska seletada mõne käitumist…
LINNART MÄLL

Ülevaated:
Märt Läänemets. Armastus, eneseiroonia ja loobumine. Postimees, 28. september 2006