Pole juhus, et Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste algatatud “Sõjandusvaramu Klassika” sari valis oma avaköiteks just selle ajaproovile vastu pidanud teksti, mida väejuhid Idas ja Läänes on rakendanud oma strateegia ja taktika kujundamiseks juba üle kahe aastatuhande. Vana-Hiina legendaarse väejuhi ja sõjafilosoofi Sun Zi (6.-5. saj e.m.a) ning tema järeltulija, jalutu strateegi Sun Bini (4. saj e.m.a) näpunäited ja elutarkused, kuidas toimida sõjaolukorras ehk üldse igasuguses kriisi ja vastasseisu puhul, neid arukalt ja võimalikult väheste kaotustega lahendada, on igikestvad ja rakendatavad tänapäeval samavõrd kui Vana-Hiinas. Muistsete sõjatarkade õpetuse kvintessentsi võib kokku võtta kolme lausega. Parim sõda on sõda, mis jääbki pidamata. Parim taktika on taktika, millega vaenlane kaasa läheb, pidades seda enda omaks. Iga vastasseisu parim lahendus on selline, kust mõlemad pooled väljuvad rahuloleva ja võitjana. Sun Zi esimene eestikeelne väljaanne on tõlkija poolt rikkalikult kommenteeritud. Mahukas saatesõna ja lisad teevad sellest Vana-Hiina ajaloo väikese käsiraamatu.

Kui sõda juba peetakse, siis tuleb seda teha säästlikult. Säästlikkuse saavutamiseks on neil kolm õpetust: esiteks, hävitada vastase strateegia; teiseks, hävitada liidud, ja kolmandaks, pidada vahetut sõda. Seda viimast tuli aga vältida niikaua kui võimalik.
«Sõja seaduste» universaalõpetuslikku potentsiaali rõhutab ka see, et sellele viidatakse juhtimispsühholoogias ja üldse inimsuhteid käsitlevas kirjanduses. See on mõistetavgi, sest partnerlust, konfliktide ületamist, enese maksmapanekut kohtame ka mujal kui ainult sõjakunstis.
MÄRT LÄÄNEMETS

Sõdida võib mitut moodi. Kas või seepärast, et sõdida saab mitut moodi. Kuid kõrgkultuuri maades peaks sõdimine toimuma ainult ühtmoodi. Peaga, s.t. mõistusega, s.t. arukalt. Sest sõda iseenesest ei ole hea, see on vaid hädaabinõu, mida tohib rakendada ainult siis, kui muud võimalused puuduvad. Kui need tõesti puuduvad ja sõda on paratamatu, siis saab liigseid ohvreid vältida vaid kindlaid reegleid järgides. Need on sõja seadused, mis ei ole kunstlikud, vaid loomulikud, sest tulenevad loodusest ja inimkultuurist.
Nii võiks lühidalt resümeerida Vana-Hiina sõjateoreetikute arutlusi, mis nüüd ka eesti keeles kättesaadavad on.
LINNART MÄLL

Märt Läänemetsa tõlgitud-toimetatud kahe Suni – Sun Zi ja Sun Bi teosed sõjaseadustest ja sõjakavalustest on esimene põhjalik Hiina vana kultuuri tutvustav raamat eesti keeles ja on hea meel, et midagi sellist on ilmuda saanud. Kuigi Hiina haritlaste hulgas ei ole sõda olnud nii populaarne kui mõnel ajal Läänemaailmas, on sõdimisel, sõjakunstil ja võitluskunstil (wu-shu) olnud Hiina kultuuris vägagi oluline roll, nagu Läänemets oma põhjalikus eessõnas meile selgitab.
JAAN KAPLINSKI

Ülevaated:
Rein Veidemann. Uus raamatusari tutvustab sõjakunsti. Postimees, 31. oktoober, 2001.
Linnart Mäll. Raamat sõja seadustest. Eesti Päevaleht, 16. november, 2001.
Jaan Kaplinski. Hiina sõjakunst eesti lugejale. Sirp, 25. jaanuar, 2002.