Aeg: 01.-03. juuli 2022
Koht: Männisalu puhkebaas (https://www.mannisalu.ee/kontakt/)
Korraldaja: Eesti Akadeemiline Orientaalselts, toetavad Eesti Teaduste Akadeemia ja Tartu Ülikooli Aasia keskus

täishind 40 eurot

soodushind 30 eurot (üliõpilased, pensionärid)

telgiga ööbijad 20 eurot

Osavõtutasu sisaldab majutust, kõiki toidukordi ning sauna kasutamise võimalust.

 

Registreerumise link: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSe3D4otveKVv8M01UfWXsAP1Zb1DtkaZuuWmywolbgRzAsZ8w/viewform

Kontaktisikud: Kristina Viin (kristinaviin@gmail.com) ja Mart Tšernjuk (mtsernjuk@gmail.com)

 

Teema lühitutvustus:

Vägivaldsusetuse idee on suuremal või vähemal määral omane kõikidele Idamaade (religioossetele) traditsioonidele. See põhimõte võib esineda nii konkreetse käsu või veidi paindlikuma juhisena, kuid sisuliselt on tegemist ikka ühe ja sama asjaga – eesmärgiga mitte kasutada teiste olendite suhtes vägivalda. Vägivaldsusetusele pretendeerivaid seisukohti võib leida judaismist, kristlusest, islamist, hinduismist, budismist, džainismist jt suurtest teedrajavatest õpetustest. Neist õpetustest inspireerituna on jõudnud vägivaldsusetuse idee ka meie kaasaega. Sellised lähimineviku suured mõtlejad nagu Henry David Thoreau, Lev Tolstoi, Mahatma Gandhi, Martin Luther King, Thich Nhat Hanh, kui vaid mainida üksikuid, püüdsid kõik teostada vägivaldsusetuse ideed meie ebatäiuslikus ning sageli vägivalda täis maailmas. Tänapäeva ehk üheks tuntumaks rahu eest kõnelejaks võib pidada Tema Pühadust XIV dalai-laamat, kes ikka ja jälle väsimatult jutlustab meile vägivaldsusetuse ja kaastunde arendamise vajalikkusest. Siinkohal oleks paslik küsida, et kas ja millisel määral on vägivaldsusetuse idee maailma ajaloo eri etappidel ja eri piirkondades rolli mänginud. Ja kuna vägivald, sõjad ja ebaõiglus on jätkuvalt meiega, siis võime õigusega küsida ka seda, et kui suur on selle õilsa idee mõju tegelikult ikkagi olnud. 

 

Ajakava:

01. juuli, reede

14.00-15.50 saabumine ja sisseseadmine

15.50-16.00 tervitussõnad ja suvekooli korraldusest – Mart Tšernjuk ja Kristina Viin

I loenguplokk – Lähis-Ida

16.00-16.45 Andreas Johandi “Leebe anastaja Kyros II”

16.45-17.30 Amar Annus “Vägivaldsed unenäod Mesopotaamia tekstides”

17.30-18.15 Vladimir Sazonov “Zoroastristlik õpetus, Avesta ja vägivaldsusetuse põhimõtted muistses Iraanis”

18.15-19.00 Urmas Nõmmik “Kavalus aitab! Rahu taotlevate pajatuste pärimus Vanas Testamendis”

19.00-20.00 õhtusöök

20.00-21.00 Buddha portree joonistamise töötuba (juhendab Helen Loit)

21.00-… vaba aeg

 

02. juuli, laupäev

09.00-10.00 hommikusöök

II loenguplokk – Hiina

10.00-10.45 Mart Tšernjuk “Relvad pole õnne riistad” – vägivaldsusetusest Vana-Hiina mõttepärimuses

10.45-11.30 Märt Läänemets “Mis vahet seal on, kas tappa inimest kaika või valitsusega?” – Mengzi vägivallatu poliitika võimalikkusest

11.30-12.15 Margus Ott “Kang Youweist ja tema utoopiast”

12.30-14.00 lõunasöök, puhkeaeg

III loenguplokk – budism ja kristlus

14.00-14.45 Leho Rubis “Mida tähendab vägivallatus esteetikas? – mõtteid budistlikust kunstist”

14.45-15.30 Alari Allik “Sõjavastane kirjandus Jaapanis: Kaneko Mitsuharust Ōe Kenzaburōni”

15.30-16.45 Orenti Kampus “Me ei pea võitlema. Vägivallatuse võimalikkusest kristluses”

16.45-17.30 Ain Riistan “Vägivaldsusetus Jeesuse ja varakristluse praktikas”

18.00-19.00 ümarlaua arutelu “Vägivaldsusetus – kas ainult mõtteloo teema?” (modereerib Märt Läänemets)

19.00-20.00 õhtusöök

20.00-21.00 Leho Rubise (bansuri) “Raaga õhtu”

21.00-… vaba aeg, saun jm.

 

03. juuli, pühapäev

09.00-10.00 hommikusöök

10.00-11.00 Karin Kolts “Näojooga kui vägivallatu võitlus enneaegse vananemise vastu” – loeng ja töötuba

Üliõpilaste ettekanded 

11.00-11.30 Kristina Viin “Ülim headus on kui vesi” – pilguheit taoismi

11.30-12.00 Siim Lill “Sõda ja rahu teosoofilise Henrik Visnapuu luules – Ida mõjud Visnapuu luules läbi vägivalla ja vägivallatuse prisma”

12.00-12.30 Kärt Kaal “Vägivald ja vägivaldsusetus Jaapani animes”

12.30-13.00 Kokkuvõte, tänusõnad ja lahkumine