Ilmunud on Idakiri 2021
Ilmunud on Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamatu Idakiri uus number.
18.05 külalisloeng aramealastest ja aramea keelest usuteaduskonnas
Kolmapäeval, 18. mail kell 18.15 peab Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, peahoone ruumis 307
Ingo Kottsieper (Münster / Göttingen)
külalisloengu (inglise keeles)
Niinimetatud Vana-Lähis-Ida arameaseerimine ja aramealaste vanem ajalugu
Loengu kohta ütleb Kottsieper järgmist: esimese aastatuhande esimesel poolel e.m.a muutus aramea keel Vanas-Lähis-Idas lingua franca’ks. Raidkirjad, mis kasutavad aramea keele standardiseeritud vormi, ilmuvad välja juba 9. ja 8. sajandil erinevates piirkondades Damaskusest kuni aladeni lõuna pool Urmia järve. Arameaseerimise eeldusena näeb enamus teadlasi poolnomaadlike aramealaste edu väiksemate aramea riikide asutamisel kõikjal Süürias ja Põhja-Mesopotaamias. Teisalt ei ole nendel aladel jälgi sellisest rahvusest enne 2. aastatuhandet e.m.a. Seega tekib küsimus, kust need inimesed tulid ja miks – erinevalt teistest poolnomaadlikest rühmadest – ei mainita neid varasemal ajal, kui nad pidid olema Süürias-Mesopotaamias olemas.
Andmete analüüs näitab, et enamust nendest riikidest peetakse „aramea riikideks“ ekslikult, ehkki nende eliit kasutas standardiseeritud vanaaramea keelt raidkirjade kirjakeelena. Seega tuleks aramea kirjakeele kasutamise lingvistilist fenomeni kõrgklassis või raidkirjade tarvis eristada rahvuse küsimusest. Teiselt poolt on tugevaid vihjeid, et ainult kahe aramea riigi kõrval Süürias – üks isegi üsna väike ja hiline – ilmusid Põhja-Mesopotaamias välja aramea aḫlamū’de väiksemad rühmad ja neid integreeriti juba eksisteerivatesse riikidesse sõjaliste rühmadena. Seega kogusid aramealased tähtsust eriti sõjaliselt ja piirkonnaüleselt tegutseva eliidi kontekstis. Seda kinnitavad mitu detaili varastes assüüria allikates aramealaste esileastumise kohta ja selle taustal saab mõista aramea keele kasutamist regiooniülese kirjakeelena.
Ingo Kottsieper on Vana Testamendi teadlane ja filoloog, semiidi keelte asjatundja ja religiooniloolane. Ta töötab Münsteri ülikooli evangeelses usuteaduskonnas õppejõuna ning Göttingeni ülikooli ja Göttingeni Teaduste Akadeemia Qumrani kirjanduse ja sõnaraamatu digitaalse editsiooni projektis teadurina. Oma doktoriväitekirja kirjutas Kottsieper Ahiqari ütluste kogumiku aramea keele alal ning on aramea keelega tegelenud teiste semiidi keelte kõrval kogu oma akadeemilise karjääri jooksul.
Kõik huvilised oodatud!
Info: Urmas Nõmmik urmas.nommik@ut.ee
11.05 Orientalistikaringis Ene Selarti veebiloeng “Kes tahaks olla naine Jaapani ühiskonnas?”
Passcode: 557666
Eesti Akadeemiline Orientaalselts, TÜ orientalistikakeskus ja Eesti Teaduste Akadeemia. Info ja kontakt: Kristina Viin (kristinaviin@gmail.com), tel. 56486275.
27.04 Orientalistikaringis Märt Läänemetsa loeng “Kas budism tunnistab inimese vaba tahet?”
Kolmapäeval, 27. aprillil kell 18.15 toimub Orientalistikaringis Märt Läänemetsa loeng “Kas budism tunnistab inimese vaba tahet?”.
Inimese vaba tahte või tahtevabaduse teema on sama vana, kui mõttetarkus ise. Antiikajast tänapäevani on küsimus “kui vaba on inimene oma otsustes ja tegemistes?” vaevanud inimkonna paremaid päid ja selle üle on arutatud üht- ja teistpidi nii idas kui ka läänes. Enamasti on see seotud inimese moraalsete valikute ning teadmise ja tarkuse teemaga; teoloogilises kontekstis ka jumala rolli ja jumaliku ettemääratuse ja lunastuse või selle puudumisega.
Inimese vaba tahte küsimus ei ole võõras ka budismis, eriti selle uustõlgendustes. Samas, Buddha ise ja varasemad budistlikud mõtlejad otsesõnu seda teemat ei puuduta. Ettekandes püütakse budismi asjakohase mõttepärandi (neli õilsat tõde, kannatus ja sellest vabanemine, abhidharma, tühjuseõpetus, virgumine, nirvaana jt) analüüsi põhjal leida vastus või vähemalt üks võimalik lähenemine pealkirjas esitatud küsimusele.
Üritus toimub Tartu Ülikooli peahoone (Ülikooli 18) auditooriumis 307 kl 18:15-19:45.
Võimalik jälgida ka veebi vahendusel:
Join Zoom Meeting
https://ut-ee.zoom.us/j/99784269272…
Meeting ID: 997 8426 9272
Passcode: 466785
Orientalistikaringi toetavad Eesti Akadeemiline Orientaalselts, TÜ orientalistikakeskus ja Eesti Teaduste Akadeemia.
Info ja kontakt: Kristina Viin kristinaviin@gmail.com; 56486275.
FB: https://www.facebook.com/events/973040426913894?ref=newsfeed
Ilmunud on eestikeelne budismi-alane raamat «Tavainimesest kõikteadjaks ehk Lihtsurelikust surematuks»
Raamat on kirjutatud tuginedes 4. saj Põhja-Indias elanud õpetlasest munga Asanga traktaadile «Abhisamayālaṅkāra» (skr; tõlkes ʽselge arusaamise kaunistus’), samuti mitmete india (Vimuktisena 6.saj, Haribhadra 8.saj) ja tiibeti (Tsongkhapa 13.saj) ning kaasaegsete autorite (E. Obermilleri, E. Conze, D. Khjentse, L. Mälli jt) teostes antud selgitustele.
«Tavainimesest kõikteadjaks …» koosneb eessõnast, sissejuhatusest, kolmest peatükist ja epiloogist, ning kujutab kokkuvõtet ületava mõistmise õpetuse põhilistest seisukohtadest. Sissejuhatuses tutvustatakse ületava mõistmise kirjandust, esimeses peatükis – mahajaana budismi põhialuseid, teises – virgumisele viivat teekonda ja juhendeid selle läbimiseks, kolmandas – kolme kõikteadmist ja epiloogis – ühe tänapäeva budisti otsinguid ning selle käigus omandatud kogemusi ja kujunenud arusaamu. Raamatu lõpust leiab sanskritikeelsete terminite registri ja tabelid raskemate teemade visualiseerimiseks. Raamat on valminud töövihikuna kaheksa aasta jooksul tehtud ületava mõistmise õpetuse uurimise käigus ja on esimest korda avaldatud digiraamatuna 2020. a. Kuna allalaadimiste arv on olnud suur, siis julgustas see sama raamatut avaldama ka nendele, kes e-raamatuid ei loe.
Raamat on müügil Rahvaraamatu ja Apollo poodides, samuti kirjastuses Lugu ja Lumm ning ka Tartu ülikooli orientalistikakeskuses
XXXIII orientalistikapäev
XXXIII orientalistikapäeva konverentsi programm
Laupäeval, 25. septembril Tartus Ülikooli 16 (von Bocki maja) auditooriumis 214
11.00-11.10 Avasõnad EAO president Märt Läänemetsalt
11.10-11.40 Vladimir Sazonov, Sirje Kupp-Sazonov – Ivan Julma idapoliitika: khaaniriigid ja Osmanite impeerium
11.40-12.10 Holger Mölder – USA strateegilised ambitsioonid Lähis-Idas
12.10-12.40 Jaan Lahe – Mithra ja päike Vana-Iraani religiooniloos
12.40-13.10 Alice Vijard – Varajase araabia luule žanrid Ülemlaulus
14.30-15.00 Teet Toome – Õnnelik eluviis – bodhisattva omadused Lootossuutras
15.00-15.30 Leho Rubis – Mandala kui uut tüüpi budistliku kunsti kujundi teke Indias 6.-7. saj
15.30-16.00 vaheaeg
16.00-16.30 Henn Käärik – Jaapani retseptsioon Kolmandas Reich’is
16.30-17.00 Tarmo Kulmar – Hinge surematusest ja üleüldisest ülestõusmisest Inkade usundis
17.00-17.30 Märt Läänemets – Mengzi inimese elujõust (氣 qì)
Üritus on jälgitav ka Zoomi vahendusel:
https://ut-ee.zoom.us/j/96548635473?pwd=Wkp4dHYvREJONm9rSSsyeUlhYlNVZz09
Kohaletulijad peavad olema valmis esitama COVID-19 tõendi vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta.
Ilmunud on Linnart Mälli raamat “Tee ja vili”
Ilmunud on Idakiri 2020
Ilmunud on EAO aastaraamatu “Idakiri” uus number.
Sisukord
Üllar Peterson. Islami „õigusalased määrused“ — fatvaad
Helen Geršman. Kaamel islamieelses Araabias
Keskmise tee juurvärsid (Mūlamadhyamakakārikā, X). Tõlkinud ja kommenteerinud Andres Herkel
Andres Herkel. Märkmeid metafoorist Mūlamadhjamakakārikā näitel
Leho Rubis. Kirjeldamatu kujutamine ehk Virgunu mõistmise väljendamine visuaalses keeles minevikus ja kaasajal
Margit Juurikas. Nō-näitleja isedus ja isetus
Maret Nukke. Elueliksiir ja Kotkaprintsess: Ühe nō-näidendi readaptatsiooni lugu
Kuningas Dareios I Behistuni raidkirja V tulp. Tõlkinud ja kommenteerinud Vladimir Sazonov
Märt Läänemets. Tarmo Kulmar 70: Juubelijuttu läbi isiklike meenutuste prisma
Tarmo Kulmar. Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi auliige Henn Käärik 70
2020. aastal (jaanuarist novembri lõpuni) ilmunud Ida-kirjandus
Abstracts
11.11 Orientalistikaringis Mart Tšernjuk “Konfutsius kinolinal”
Tuntud hiina kirjanik Lin Yutang (1895-1976) on öelnud, et konfutsianismi kõige olulisem omadus on poliitika ja eetika vahelise eraldusjoone kaotamine. Konfutsiuse (551-479 e.m.a) ideaaliks oli kõlblusel rajanev poliitiline kord. Ta uskus, et kõlbeline inimene, kes elab elu lihtsas tões ja aususes, toob maailma rahu ja korra. Seepärast peab kõlbeline inimene uurima oma südant ja tegema kindlaks, ega seal ole põhjust enesesüüdistuseks, ning sedagi, ega tema peas ole kurje mõtteid.
XXXII orientalistikapäevad 18.-19. septembril 2020
reede, 18. september 2020
11.15-11.30 Konverentsi avamine: Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi presidendi avakõne
11.30-12.00 Mart Tšernjuk Isest, isetusest ja iseeneslikkusest Zhuang-Zi näitel
12.00-12.30 Frank Jüris Hiina tõusu mõju Eesti sise- ja välispoliitikale
12.30-13.00 Kadri Jõgi eSvatiini Kuningriik
13.00-13.30 vaheaeg
13.30-14.00 Peeter Espak Mis on ja mis ei ole Lähis-Ida jumal
14.00-14.30 Ülo Valk Jumalanna manipulatsioonid Kirde-India templilegendides
14.30-15.00 Andreas Johandi Sotsiaalse tõrjutuse motiiv Iiobi raamatus ja Vana-Lähis-Ida kirjanduses
15.00-15.30 vaheaeg
15.30-16.00 Leho Rubis Kirjeldamatu kujutamine. Kas Virgunu kujutis tähistab ajaloolist isikut?
16.00-16.30 Harri Ints Yongey Mingyur Rinpoche – kaasaegne tiibeti budismi õpetaja
16.30-17.00 Kerti Tergem Raamatuesitlus: Chögyam Trungpa ja Alan Watts
laupäev, 19. september 2020
11.15-11.45 Henn Käärik Professor Tarmo Kulmar – 70
11.45-12.15 Märt Läänemets Humanistlike baastekstide mõistest nii- ja naapidi
12.15-12.45 Andres Herkel Sõltuvusliku tekkimise käsitlemisest Nāgārdẑuna „Mūlamadhjamakakārikās“
12.45-13.15 Teet Toome Karma Lootossuutras
13.15-14.00 vaheaeg
14.00-14.30 Vladimir Sazonov Malta eelajaloolised templid ja Lähis-Ida motiivid
14.30-15.00 Sirje Kupp-Sazonov Kaks värvikat säutsujat – USA president Donald Trump ja Iraani president Hassan Rouhani
15.00-15.30 Siim Mõttus Kahepäise kotka juured
15.30-16.00 vaheaeg
16.00-16.30 Margit Juurikas Lapsepõlv nō-näitleja elukestvas õppes
16.30-17.00 Viktor Korrovits ja Alver Aria Islami kauplemiseetikast
17.00-17.30 Tarmo Kulmar Garcilaso kroonika, Libro II, Capitulo 2: Inkad uskusid Ainsat Jumalat, meie Issandat. Mida sellest teatest arvata?
