VI orientalistika suvekool
VI orientalistika suvekool
Kas „Ida“ ja „Lääs“ on olemas? Kultuuride piirid ja piirideta kultuurid
15.-17. juulil 2025 Tõstamaa lähedal Ermistu puhkekülas
Korraldaja: Eesti Akadeemiline Orientaalselts
Toetab Tartu Ülikooli Orientalistikakeskus
Tutvustus
Seekordne orientalistika suvekool on pühendatud Tõstamaal sündinud ja üles kasvanud nimeka orientalistika-teadlase indoloogi ja budoloogi Alexander Staël von Holsteini (1877–1937) mälestusele. Olles varasest noorusest peale pühendunud peamiselt sanskriti keele ning budistlike tekstide ja budistliku kultuuri uurimisele oli ta nii oma tööde kui ka elukäiguga ühelt poolt Ida ja Lääne kokkuviija, teiselt poolt aga nende kui kultuuristereotüüpide ületaja musternäidiseks. Sellest siis suvekooli teema valik.
Suvekooli aeg ja koht on valitud suure teadlase kui Tõstamaa omamoodi genius loci aurat silmas pidades ja asjaolust lähtuvalt, et just suvekooli nädalal etendub Tõstamaa mõisas Alexander Staël von Holsteini ühe olulise eluseiga põhjal loodud maagilise realismi sugemetega lavastus Ottabeth, mille külastus on samuti suvekooli kavas.
Suvekooli kavasse kuuluvad üldteemast lähtuvad süvitsiminevad ettekanded ja arutelud tuntud orientalistidelt ning antiikkultuuri uurijatelt, kes kõik püüavad oma erialast ja uurimustest lähtuvalt leida vastust küsimustele „Ida“ ja „Lääne“ kui kultuurimõistete tähendusest, olemusest ja adekvaatsusest või hoopis illusoorsusest. Kas tuntud lendsõnal Ex Oriente lux on üldse mingit alust, kas see kehtib veel, on üldse kunagi kehtinud või on see hoopis eurooplaste romantiliste eneseotsingute peegeldus? Ettekannete hulgas ei puudu ka Alexander Staël von Holsteini eluteed ja -tööd tutvustav loeng.
REGISTREERIMINE ja täpsem info: https://forms.gle/1rammMkDJacELe8b9
Ilmunud on Idakiri 2023/2024
SISUKORD
Vana ja ikka uus orientalistika: Tartu Ülikooli orientalistikakeskus 30
Märt Läänemets, Alevtina Solovyeva
Wilhelm Radloff ja turgi maailm
Ott Kurs
Kuningas Ur-Ninurta hümn jumal Enkile kui loomismüüt
Peeter Espak
Islamieelne proosa: vorm ja retoorika
Helen Geršman
Jehuda ben Šemu’el ha-Levi (Abū al-Ḥasan ibn al-Lāwī) qaṣīda “Siion, kas Sa ei küsi oma vangide rahu järele?”
Alice Volkonski
„Inkad püüdlesid tõelise Jumala, meie Issanda poole.“ Garcilaso: Kas see vastab tõele?
Tarmo Kulmar
Kartaago retseptsioonist Kolmandas Riigis
Henn Käärik
Mida on ühist E-ninnu, Marduki 50 nimel ja „jubedal“ korteril nr 50 Mihhail Bulgakovi teoses Meister ja Margarita?
Vladimir Sazonov, Sirje Kupp-Sazonov
Süüria Muslimite Vennaskonna alusideoloogide Muṣṭafā as-Sibā’ī ja Sa’ īd Ḥawwā islamiteemalised kirjutised
Üllar Peterson
Sadeq Hedayat, Karaji Don Juan
Farsi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Üllar Peterson
Amicus cognoscitur amore, more, ore, re: Märt Tänava 90
Tarmo Kulmar
Mees nagu välgusähvatus: Ott Kurs 85
Hagani Gayıblı
In memoriam: Arvo Valton
Andres Herkel
In memoriam: Indrek Ude
Harri Ints
In memoriam: Manfried Leonhard Georg Dietrich
Tarmo Kulmar
In memoriam: Ott Ojaperv (Isa Eelija)
Leho Rubis
Eestis ilmunud Ida-kirjanduse ülevaade (2023-2024)
Pildid Idakirja ja Virgumistee astmete suure traktaadi ühisesitluselt 22. mail 2025:
XXXVI orientalistikapäevad 20.-21. septembril 2024
V orientalistika suvekool “Loodus Ida mõtteloos” 19.-21. juuli 2024 Kirikumäel
13.00-14.00 saabumine ja sisseseadmine
14.00-14.15 tervitussõnad ja suvekooli korraldusest – Mart Tšernjuk ja Kristina Viin
I loenguplokk
14.15-15.00 Lidia Leontjeva “Zoroastrismi õpetused ja kaasaegne jätkusuutlikkus: Iidsete tõdede rakendamine tänapäeval”
15.00-15.45 Amar Annus “Looduse süstematiseerimine Vana-Mesopotaamia kiilkirjatekstides”
15.45-16.30 Anne Kull “Nähtamatu loodus”
16.30-17.15 Vivian Puusepp “Kuidas võiks budistlik filosoof lahendada vaba tahte probleemi?”
17.15-18.00 Rein Einasto “Mahekultuurne ökosemiootika ja Albert Schweitzeri hingepuhtuse eetika”
18.00-18.45 Margaret Lyngdoh “Embodied nature and shapeshifting among indigenous communities in North-East India”
19.00-20.00 õhtusöök
21.00 Kontsert “Raaga öö” Arno Kalbus (tabla), Leho Rubis (bansuri), Saile Johanna Langsepp (tanpura)
09.00-10.00 hommikusöök
II loenguplokk
10.00-10.45 Ülo Valk “Loomad ja loodus Assami usundis”
10.45-11.30 Karl Käsnapuu “Ahimsa”
11.30-12.15 Laur Järv “Päikese ja Maa jooga. Kas Nālandā õpetlased teadsid, et Maa on ümmargune?”
12.15-13.00 Teet Toome “Budism ja loodus”
13.00-13.45 Riin Magnus “Taimed kui olendid: varane budism kohtub biosemiootikaga”
14.00-15.00 lõunasöök
III loenguplokk
15.00-15.45 Virve Sõber “Milline on taimede võime tajuda ja mõista ümbritsevat?”
15.45-16.30 Triinu Remmel “Habras tasakaal ja pidev muutumine. Ökoloogia erinevad kontseptsioonid”
16.30-17.15 Edit Talpsepp “Rahvabioloogiliste taksonomeerimispõhimõtete kultuuridevaheline võrdlus”
17.15-18.00 Hasso Krull “Kas Ida loodus on olemas? Animism ja analogism”
18.15-19.15 õhtusöök
20.00 Töötuba “Looduse kujutamine Tiibeti tankamaali stiilis”. Juhendab Helen Loit
21.00… vaba aeg, saun jm
09.00-10.00 hommikusöök
10.00-11.00 Qigongi harjutused. Juhendab Urmas Lest
IV loenguplokk
11.00-11.45 Sirel Heinloo “Loodus Jaan Kaplinski luules pilguga Läänest: Ida või Ida-Euroopa?”
11.45-12.30 Märt Läänemets “Hingestatud loodus Li Bo (701-762) loomingus”
12.30-13.15 Mart Tšernjuk “Looduse tähtsusest Taiwani saareriigi näitel”
13.15-14.00 Märt-Matis Lill “Loodus ja Ida-Aasia muusika esteetika”
14.00-14.45 Saile Johanna Langsepp “Nāṭya Shāstra. Loodusest ja loomusest India templitantsus”
14.45-15.15 Kokkuvõte, tänusõnad, lahkumine
Koht: Kirikumäe matkakeskus (http://www.kirikumae.ee)
Korraldaja: Eesti Akadeemiline Orientaalselts, toetavad Tartu Ülikooli Aasia keskus ja Orientalistikakeskus
Mart Tšernjuk – mtsernjuk@gmail.com, tel 5132660
Kristina Viin – kristinaviin@gmail.com, tel 56486275
Ilmunud on Idakiri 2022
XXXV orientalistikapäevad 15.-16. septembril Eesti Teaduste Akadeemias ja Tallinna Ülikoolis
Veebiseminar “Hiina Rahvavabariik kui julgeolekuoht Venemaa-Ukraina sõja kontekstis: praegune seis ja tulevikuperspektiivid”
Sisejulgeoleku instituut korraldab 11. oktoobril kell 10.00 veebiseminari “Hiina Rahvavabariik kui julgeolekuoht Venemaa-Ukraina sõja kontekstis: praegune seis ja tulevikuperspektiivid“.
Majanduslikult ja sõjaliselt tugevnevat Hiina Rahvavabariiki nähakse juba aastaid kasvava julgeolekuohuna lääne juhitavale liberaal-demokraatlikule maailmakorrale. Läänele vastandudes on Hiina jagatud autoritaarsete väärtuste põhiselt jõudsalt arendanud koostööd ja partnerlussuhteid Venemaaga. Viimase sõjaline kallaletung Ukrainale selle aasta veebruaris on seadnud Hiinast lähtuva julgeolekuohu uude valgusesse. Hiina ametlik retoorika sõja kohta langeb kokku Venemaa omaga, süüdistades sõja puhkemises pigem läänt (USA-d ja NATO-t). Hiina Venemaad sõjas küll otseselt ei toeta, kuid majanduslik, poliitiline ja sõjaline koostöö kahe riigi vahel ning ühine vastandumine läänele jätkuvad ja pigem süvenevad.
– Mis on Hiina RV peamised huvid käimasolevas Venemaa-Ukraina sõjas?
– Kui kaugele võib Hiina minna Venemaa toetamisel ja õigustamisel?
– Kas Hiina režiim võib sõja ja selle tagajärgede mõjul hakata oma poliitikaid muutma?
Kui, siis mis suunas?
– Kuivõrd mõjutab Hiina praegust riiklikku käitumist eelseisev HKP 20. kongress,
kus tõenäoliselt tehakse muudatusi tippjuhtkonnas?
– Kas Hiinast lähtuv julgeolekuoht lääneriikidele lähiaastatel pigem suureneb või väheneb?
– Milleks ja kuidas peaks lääs (USA, EU, NATO jt rahvusvahelised organisatsioonid
ning nende liikmesriigid) olema valmis Hiina mõjutus- ja domineerimispüüete osas?
– Milliseid võimalikke vastutegevusi peaks planeerima ja läbi viima?
– Milline peaks olema Eesti Hiina-poliitika muutunud rahvusvahelises olukorras?
Seminari töökeel on eesti keel ja algus kell 10.00.
Osalemiseks registreeruge siin.
Samalt lehelt leiate ka ajakava. Registreerumine lõpeb 7. oktoobril kell 16.00.
XXXIV orientalistikapäevad 16.-17. septembril
Orientalistikapäevade konverents kannab seekord pealkirja “Inimene ja inimlikkus, jumalad ja jumalikkus” ning sel aastal tähistame ka Seltsi presidendi Märt Läänemetsa 60. juubelit.
XXXIV orintalistikapäevade konverentsi kava
Reedel, 16. septembril Tartu Kirjanduse Maja (Vanemuise 19) saalis
14.00–14.15 Aupresident Tarmo Kulmari avasõnad
14.15–14.45 Mart Tšernjuk “Taoismist ja budismist Hani dünastia järgses Hiinas”
14.45–15.15 Frank Jüris “Hiina ja Venemaa teaduskoostöö Arktikas süvamerest avakosmoseni”
15.15–15.45 Märt Läänemets ““Onu Xi räägib (习大大说)”: konfutsianistlikust retoorikast Hiina RV poliitilises propagandas.”
15.45–16.15 Vaheaeg
16.15–16.45 Tarmo Kulmar “Sõna huaca tähendusest inkade religioonis”
16.45–17.15 Henn Käärik “Jaapan ja Türgi Saksa avalikus arvamuses 1933-1945”
17.15–17.45 Andres Herkeli kõne Märt Läänemetsa 60. juubeli puhuks
Laupäeval, 17. septembril Tartu Kirjanduse Maja (Vanemuise 19) saalis
11.00–11.30 Hommikukohv
11.30–12.00 Alevtina Solovyeva “Jumaluste salajased teed üle rahvuslike ja poliitiliste piiride Kesk-Aasias: põnev lugu Vanast Valgest Mehest”
12.00–12.30 Vladimir Sazonov “Sennaherib vs Šubuzu: kuidas Assüüria kuningas lõi vaenlase kuvandi. Täheldusi Uus-Assüüria kuninglikust propagandast”
12.30–13.00 Kadri Jõgi “Mohamed Bin Salman, Lähis Ida juht”
13.00–14.00 Lõuna
14.00–14.30 Amar Annus “Marduk ja tema vaimu lugemine muistses Babüloonias”
14.30–15.00 Peeter Espak “Senexi ehk targa vana mehe arhetüüp sumeri kirjanduses”
15.00–15.30 Andreas Johandi “Leebe anastaja Kyros II”
15.30–16.00 Vaheaeg
16.00–16.30 Andres Herkel “Kuidas nihilismi küsimus avab mahajaana budismi inimlikkuse”
16.30–17.00 Karina Laurits “Loomine ja Jumal Simone Weil´ filosoofias ning seosed budismiga”
17.00–17.30 Erki Lind “Inimene ja jumalikkus Śaiva Siddhāntas”
Linnart Mälli mälestustahvli avamine Haapsalus
Neljapäeval, 18. augustil kell 16 avavad Haapsalu Linnavalitsus ja Eesti Akadeemiline Orientaalselts Linnart Mälli auks mälestustahvli majal Posti tn 7, kus ta elas koos emaga koolipõlve ajal.
Mälestustahvli avamisele järgneb restoranis „Rado” (Posti tn 7) avalik ettekandekoosolek:
- Kalle Lõuna – „Linnart Mälli noorpõlveajast Haapsalus”
- Märt Läänemets – „Linnart Mäll kui teadlane-orientalist ja tõlkija”
- Andres Herkel – „Linnart Mäll kui poliitik”
- Sven Grünberg – „Linnart Mäll kui loominguline originaalne mõtleja”
Olete oodatud mälestustahvli avamisele ja ettekandekoosolekule!
Linnart Mäll (7. juuni 1938 – 14. veebruar 2010) oli Eesti ajaloolane, orientalist, tõlkija ja poliitik. Õppis Haapsalu I Keskkoolis, 1962. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli üldajaloo erialal. Budismi ja budoloogia juurde juhatas Mälli 1960. aastate alguses teoloog ja filosoof Uku Masing. Hiljem õppis ta Moskvas selliste nimekate orientalistide käe all nagu Nikolai Konrad, Aleksander Pjatigorski, Oktjabrina Volkova, Juri Parfionovitš, Lev Menšikov ja Bidija Dandaron. Mällist sai omakorda Eesti noorema põlvkonna budoloogide ja orientalistide õpetaja. 1990. aastatel sõlmis Mäll tihedad sidemed XIV dalai-laamaga.
Tema peamised uurimisvaldkonnad olid mahajaana tekstid, budistlik mütoloogia, india klassikaline kirjandus ja kultuur, hiina klassikalised tekstid, tiibeti budistlikud tekstid ning väikerahvaste vabadusvõitluse ajalugu. 1990. aastatest tegeles Mäll humanistlike baastekstide kontseptsiooni arendamisega. Humanistlikeks baastekstideks pidas Mäll budismi, konfutsianismi, kristluse ja osaliselt hinduismi alustekste, millel olid tema arvates ühine struktuur ja sõnum.
Linnart Mäll oli Esindamata Rahvaste Organisatsiooni üks loojaid ja esimene esimees aastatel 1991–1993. Ta oli Eesti Kongressi, Eesti Komitee (mõlemad 1990–1992) ja Põhiseaduse Assamblee liige (1991–1992) ning Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei aseesimees 1992–1994. Mäll oli ka Paneuroopa Eesti Ühenduse taasasutaja ja president alates 1992. aastast.
Info: Ülla Paras (Haapsalu Linnavalitsus), e-post: ulla.paras@haapsalulv.
Info Haapsalu Linnavalitsuse lehel: https://
